Otse põhisisu juurde

3D printer

 3D modelleerimise keskkonnad:

3dc.io

Keskkonda võib luua endale alalise konto, et faile ka tulevikuks säilitada, kuid ühekordseid tegevusi võib läbi viia ka kontot loomata. Rakendust võib kasutada veebis aadressil https://3dc.io/ või laadida rakendus oma nutiseadmesse. Rakenduse saab seadistada eesti keelseks. Tahvelarvutis toimetamise juhendi leiab aadressilt: 

Kui tekkib soov loodud m3D mudelit printeriga välja printida, tuleb fail eksportida STL formaadis. Selle faili saab Cura programmiga avada ja printerile sobivaks seadistada.

Tinkercad https://www.tinkercad.com/

Keskkond, kuhu peab looma oma konto, et tegutsema asuda. Mugav on seda teha Google konto kaudu, kuid saab ka turvariske vähendades teha teiste kontodega seostamatu konto.
Selles keskkonnas saab luua 3D mudeleid, mida saab hiljem 3D printeriga välja printida. Keskkonnal on veel mitmeid häid väljundeid näiteks robootika ja elektroonika osas.


Blender

Programm tuleb laadida oma arvutisse. Tasuta.  https://www.blender.org/download/

See on juba veidi keerulisem 3D modelleerimise tarkvara, milles loodud mudeleid saab peale 3D printimise kasutada ka mängude loomisel või ka animatsioonide tegemiseks.

Sketchup

http://sketchup.ee/ 3D modelleerimise tarkvara, mida on võimalik alla laadida personaalarvutisse või kasutada veebis. Võimalik modelleerida nii väikeseid 3D printerisse mahtuvaid asju kui ka maju. Üldiselt tasuline, kuid sellelt lehelt peaks saama programmi alla laadida tasuta.
Valmis projekti on võimalik eksportida ka 3D printerile sobivas formaadis.

Faili ettevalmistus printimiseks

Cura

Arvutisse tasuta alla laetav tarkvara https://ultimaker.com/software/ultimaker-cura

Programmi on vaja, et modelleerimiskeskkonnast salvestatud stl või obj fail tõlkida ümber printerile sobivaks gcode failiks. Programmifaili lahti pakkides on mõistlik teha linnuke kõigi failitüüpide ette, et pärast tõrkeid ei tekkiks. Levinumad tüübid on stl ja obj, kuid mõni hea fail võib olla ka vähem levinud formaadis.

Ilmselt kõige tuntum 3D printimise ettevalmistamiseks kasutatav tarkvara. Kuigi programm on loodud Ultimakeri printerite jaoks, lisandub valikusse pidevalt uusi teiste tootjate poolt loodud printereid. 

https://www.youtube.com/watch?v=WjGs4pfk7bA


Thingiverse

https://www.thingiverse.com/

Koht, kuhu kogutakse erinevaid 3D printerile sobivaid faile. Peab olema siiski ettevaatlik, sest leidub ka vigaseid faile. 

Õppevideo Thingiversest faili alla laadimiseks ja Cura programmis töötlemiseks:

https://www.youtube.com/watch?v=siycGWzJ6uc

Tähele tasub panna seda, et kui laadida "Thing files" menüü alt üksikuid faile, saab need kohe kasutusvalmilt kätte. Kui laadida aga pildi kõrval olevalt "Download all" nupult, siis saab kokku pakitud kausta, mida tuleb arvutis extraktima hakata.

3D pliiatsid

Olen 3D pliiatseid õpilastega kasutanud juba aastaid. Lemmikuks on kujunenud Myriwell firma pliiatsid kiire reageerimise, töökindluse ning varuosade kättesaadavuse tõttu. Samas ei ole need kõige mugavamad käes hoida, kuna on jämedamad, kui mõne teise firma pliiatsid. Töötubades oli mugav kasutada oma kohvrikestesse pakitavaid pliiatseid, mida müüvad erinevad tootjad. Doodleri pliiatsid on mugavad ja akuga (juhe ei sega joonistamist), kuid nende filament on eriline nii läbimõõdult kui tekstuurilt ning väga kallis võrreldes tavalise 1,78 mm PLA filamendiga.

Eelistan PLA filamenti kasutavaid pliiatseid, sest ka printeritele kasutame sama filamenti. Pliiatsit käivitades tuleb kindlasti jälgida displei valikuid ning määrata õige filament. ABS filamendi sulamistemperatuur on madalam ning PLA filamendiga joonistama asudes ABS režiimis jääb filament lihtsalt kinni. 

Oluline on filament peale töö lõpetamist pliiatsist välja laadida. Filamenti pliiatsisse laadides tuleb jälgida, et filamendi ots on sirgelt lõigatud, mitte väljalaadimisest jäänud poolsulanud nupsukesega. Need nupsukesed kipuvad pliiatsisse kinni jääma ning pahandust tekitama.

Žabloonideks kasutavad õpilased välja prinditud ja lamineeritud coloring pilte. Tavalisele paberile ei soovita joonistada, see jääb töö külge kinni. Üldiselt võib pliiatsiga joonistada ka enamustele laudadele, sest valmis töö tuleb pinda kahjustamata laua küljest lahti.


Koeru Keskkoolis toimunud Progetiigri tulevikutegijate 2021 õpilasürituse raames tehtud töid:


3D printeriga prinditud vars ja pliiatsiga joonistatud õis.





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Laserlõikur

Laserlõikur on üks parimaid asju, mis mu teele on sattunud. Lasermeistrite firma paigaldatud masin töötab RDWorks programmiga.  Programm on nii lihtne, et juba 1. ja 2. klassi õpilased on võimelised endale väga lahedat originaalloomingut tegema. Suur eelis näiteks 3D printeri ees on töökiirus.  On mõningaid asju, mille puhul tasub tähelepanelik olla. Iga arvuti käitub erinevalt ka sama programmiga. Mõni vajab, et failis olevad detailid oleks aktiveeritud (Ctrl+A), et neid arvutist laserlõikurisse saata, mõni saadab laserlõikurisse faili peegelpildi (Jälgi kummas ülemises nurgas on roheline ruut ehk alguspunkt. Kui see on vasakul, tuleb ilmselt peegeldada). Sinise ikooniga programm (Thunderlaser) on algselt mõeldud plasmalaserile metallitöötluseks, kuid toimib ka meie laseril. Ühes failiformaadis tehtud töö ei pruugi teises formaadis avaneda (ka sama värvi ikooni puhul) seetõttu on kõige parem laserisse saata fail sellest arvutist, milles fail valmistatud on. Mõned pildid Rakke...